1. oktoobril külastajatele avatud Eesti Rahva Muuseumi hoone ehitamiseks kulus kokku ligi 34 000 kuupmeetrit betooni, mida kasutati nii hoone karkassi, seinte, põranda kui ka katuse valmistamiseks.
Eesti Rahva Muuseumis kasutatud betoonelemendid valmisid Tartus OÜ TMB Element tehases ning kolme aasta jooksul tarniti neid kokku ligi 2 200 tükki. Betoonelementide kogumaht oli 3 600 kuupmeetrit ehk üle 9 000 tonni. Valubetooni kulus hoone ehituseks ca 30 000 kuupmeetrit. “Kahe aasta jooksul pole Tartus kuhugi korraga nii palju betooni pandud kui ERMi ehitusse,” ütles AS TMB juhatuse liige Vallot Mangus. “Kuigi esmapilgul tundub olevat tegemist klaashoonega, siis tegelikult on ehitamisel kasutatud väga suurtes kogustes kaubabetooni ja betoonelemente.”
Manguse sõnul pakkus suurima väljakutse karkassi jaoks betoontalade tootmine, sest projektis olev lahendus oli üsna nõudlik. “Projektis nõuti teatud karkassielementide puhul suurt eelpinget, mis tähendab seda, et element on võimeline taluma raskeid koormusi,” rääkis Mangus. “Kui esialgsest pakkumusest jäid need talad välja, siis pärast põhjalikumaid arvutusi koostöös projektbüroo AS Tari kogenud inseneridega ja tootmiskatsetusi suutsime ka need tehniliselt nõudlikud detailid ära toota.”
Hoone on ehitatud topeltfassaadiga, kus mustrilise klaasi taga on naturaalsest betoonist fassaadielemendid. “Tõepoolest, ühel päeval olid ehitajad TMB Elemendi hoovil ja küsisid raudbetoonist fassaadielemente, milliseid me enne polnud tootnud. Need pidid olema kõva kui raudkivi, kerge kui suitsupääsukese sabasulg ja väljast sile nagu peegel,” meenutas OÜ TMB Element kvaliteedijuht Urmas Paas. “Ent kogemuste ja katsetuste baasilt saime valmis õige tugevuse, kerguse ja siledusega paneelid, mis hiljem veel klaasist fassaadiga kaeti, et ERMile tema iseloomulik betoonist ja klaasist ilme anda.” Fassaadielementide paigaldus oli suur väljakutse ka monteerijatele, kuna nende kinnituseks kasutati tehniliselt keerukat riputite süsteemi.
Muuseumi ehituseks vajaminevad viimased betoonelemendid tarniti veel eelmisel aastal. “Kõige rohkem tootsime õõnespaneele, mida kulus ehituseks 1143 tükki,” ütles Mangus.
ERMi ehituse peatöövõtja oli OÜ Fund Ehitus, kes alustas ehitust 2013. aastal. “Valmis tulemusest on näha, et projekteerijad ja ehitajad on teinud head tööd, sest maja on imposantne ning tõmbab kindlasti ligi tuhandeid kodumaiseid muuseumikülalisi ja välisturiste,” ütles Mangus. “Lisaks demonsteerib see suurepäraselt, et betoon on hea ehitusmaterjal, mida avalike hoonete ja elamute puhul ehituseks kasutada.”
Eesti Rahva Muuseumi hoone fotode autor on Tarmo Haud.
